Mis on 2023. aasta hooldereform?
Hooldereform jõustus 1. juulil 2023 ning muutis hooldekodude rahastamise põhimõtteid. Selle peamine eesmärk oli muuta ööpäevaringne üldhooldusteenus (hooldekodu) inimesele taskukohasemaks ja parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust. Mõte seisneb selles, et eakas inimene saaks oma pensioni eest hooldekodus koha.
Kuidas 2023. aasta hooldereform töötab?
Riik eraldab KOV-ile vastavalt eakate arvule summa hoolduskulude katmiseks. KOV kehtestab hoolduskulude piirmäära, mida ta oma elaniku eest hooldekodu teenuse eest katab.
Riik ütleb, et KOV kehtestatud piirmäär ei tohi olla nii madal, et üheski hooldekodus see hoolduskulude osa ära ei kata. Ent samas, ei pea piirmäär katma hoolduskulusid kõigis hooldekodudes.
Enamik hooldekodusid on ärilisel eesmärgil loodud, st et hinnakiri on erinev. Igal inimesel on vabadus valida endale ükskõik milline hooldekodu. Kui inimene valib hooldekodu, kus hoolduskulu ületab tema KOV-is kehtestatud piirmäära, tuleb vahe tasuda inimesel endal.
Piirmäära kujundamisel lähtub KOV:
- riigilt saadud rahastusest
- piirkonna hooldekodude hoolduskulude hinnatasemest
- omavalitsuse enda eelarvelistest võimalustest
- eesmärgist tagada, et inimesel oleks võimalik kasutada mingitki hooldekodu
Kas me saame täna öelda, et eakas inimene saab omale pensioni eest hooldekodukoha?
Jah, nii saab öelda. Üldjuhul KOV katab hooldekodu kohast ligikaugu 40% ja inimene ise ligikaugu 60%, mis on enamasti kuine pensioni summa. Saamas saab öelda, et kui inimese pension on väga madal, siis peab KOV rohkem panustama, et inimene mingigi hooldekodu koha saaks ja näiteks kui inimene valib keskmisest kallima kohatasuga hooldekodu, tuleb tal omal rohkem panustada.
Kokkuvõtvalt, 2023. aasta hooldereform on täitnud oma eesmärgi muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks. Murekoht on ehk selles, et teenuse kvaliteet ei ole ühtlane ning parema teenuse saab inimene siis, kui rohkem maksab.
Hooldereformi kohta leiab täpsemat infot Sotsiaalministeeriumi veebilehelt